Venemaa presidendivalimised 2018

Venemaa Föderatsioon on Eesti naaberriik ja puhtalt juba seetõttu on eestlased huvitatud selles riigis toimuvast. Aga see ei ole nii ainult eestlaste puhul, nii suure ja mõjuvõimsa riigi tegemistel on loomulik, et hoiab silma peal kogu Euroopa või koguni suurem osa kogu maailmast. Nii oli ka 2018nda aasta märtsikuus, kui kogu maailma pilgud olid suunatud Venemaa poole, kui toimusid sealsed presidendivalimised.

Venemaal toimuvad presidendivalimised iga kuue aasta järel. Peale 2018 aastal toimunud valimisi seega on uusi valimisi oodata aastal 2024. Varasemalt valiti Venemaal president viieks aastaks (1991-1996), seejärel neljaks aastaks (1996-2000; 2000-2004; 2004-2008 ja 2008-2012) ning alles aastast 2012 valitakse president kuueks aastaks.

Venemaal saavad presidendiks kandideerida kõik Venemaa kodanikud, kes on vanemad kui 35 aastat. Aga nad peavad olema elanud Venemaal vähemalt 10 aastat, ei tohi olla tunnistatud teovõimetuks, ei tohi olla kohtu poolt süüdi mõistetud (erinevatel kriteeriumitel sellega seoses), ei tohi omada teise riigi kodakondsust ja lisaks ei saa presidendiks kandideerida kolmandaks järjestikuseks ametiajaks.

Venemaa presidentideks on varasemalt valitud: aastal 1991 Boris Yeltsin (ühtlasi esimene Venemaa president, aastal 1996 taas Boris Yeltsin, aastal 2000 Vladimir Putin, kes valiti teist korda presidendiks ka aastal 2004, aastal 2008 Dmitry Medvedev ning aastal 2012 valiti presidendiks taas Vladimir Putin.
Venemaa president Putin

Venemaal saavad presidendi kandidaadi esitada kõik Riigiduuma koosseisu kuuluvad erakonnad. Samal ajal aga kõik parteid, kes ei kuulu Riigiduuma koosseisu, peavad kandidaadi esitamiseks koguma 100 000 allkirja. Lisaks on võimalik kandideerida ka iseseisvalt, kuid ilma parteita kandidaadid peavad kandidatuuri esitamiseks koguma kokku 300 000 allkirja. Nominatsiooni periood kestis Venemaal kuni 2018. aasta 31. jaanuarini.

Peale kõiksuguseid protseduure kandidaatide esitamiseks, olid tulemused järgmised. 2018 aastal kandideerisid Venemaa presidendiks Vladimir Putin (65. a), Sergey Baburin (59. a), Grigory Yavlinsky (65. a), Pavel Grudinin (57. a), Vladimir Zhirinovsky (71. a), Ksenia Sobchak (36. a), Boris Titov (57. a) ja Maxim Suraykin (39. a).

Valimisprotsessi juurde käisid ka avalikud debatid viies föderatsiooni telekanalis ja kolmes raadiojaamas. Nagu ka eelmiste valimiste puhul, Vladimir Putin nendest debattidest osa ei võtnud. Lisaks toimusid debatid ka regionaalsetel telekanalitel, milledest võttis osa ka Vladimir Putin, teised kandidaadid kas võtsid osa isiklikult, või saatsid osalema enda esindaja. Juba arvamusküsitlused, mis eelnesid ametlikele valimistele, näitasid Vladimir Putini olulist edu teiste kandidaatide ees.

Presidendivalimised toimusid 18ndal märtsil 2018ndal aastal. Lõplikud tulemused kinnitati 23ndaks märtsiks. Venemaa Föderatsiooni presidendiks valiti taas Vladimir Putin, kes alustas Venemaa presidendina oma järjestikuselt neljandat ametiaega.

Tulemused olid igati ootuspärased. Kokku läks hääletanutest arvesse 73 578 992, kehtetuks loeti 791 258 häält. Vladimir Putin kogus 76% kõikidest häältest, tema poolt hääletas kokku 56 430 712 inimest. Tema järel kogus 11% kõikidest häältest Pavel Frudinin, kes sai 8 659 206 häält. Ja kolmandana kogus 5% kõikidest häältest Vladimir Zhirinovsky, kes sai 4 154 985 häält. Ehk võit oli ülekaalukas, teised kandidaadid ei jõudnud oma tulemustega Vladimir Putini tulemusele ligilähedalegi.

Kuigi paljud riigid soovisid valitud presidendile õnne nagu näiteks paljude seast välja toodult Hiina, Horvaatia ja Jaapan, siis paljude teiste eelkõige Euroopa riikide osas jäi see tegemata. Nimelt sattusid Venemaa presidendivalimised pingeterohkele ajale, mis olid tingitud põhiliselt Sergei ja Yulia Skripali mürgitamisega seonduvast, aga ka jätkuvalt uurimise all olevast Venemaa sekkumisest 2016nda aasta USA presidendi valimistel ja näiteks levivast arvamusest, et valimiste tulemusi mõjutati oluliselt valituks osutunu poolt.