Turaka mängureeglid

Turakas on kaardimäng, mis on eriti populaarne endistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides ning seega oskavad seda sageli nii eestlased kui ka venelased. Mängu eesmärgiks on vabaneda kõikidest oma kaartidest niipea, kui maast kaardid otsa saavad. Viimane mängija, kellele kaardid kätte jäävad on turakas, mis tähendab vene keelest tõlgituna lollpead.

Mängu mängimiseks on vaja vähemalt kahte mängijat. Enamasti mängitakse seda standardse 52-kaardilise mängupakiga, võttes sealt välja kaardid kahest viieni. Seega jääb mängimiseks 36 mängukaarti – kuuest ässani. Mõnikord mängitakse seda ka 52 kaardiga.

Ja nüüd mängukäigu juurde. Kaardid segatakse ning igale mängijale antakse kuus kaarti. Allesjäänud kaardipaki kõige pealmine kaart võetakse välja ning asetatakse lahtiselt kaardipaki alla. See näitab, milline mast on selle mängu ajal trumbiks. Trumpi näitav kaart jääb lahtiselt kaardipaki alla kuni kuni kaardipakist saavad kaardid otsa. Selle kaardi endale võtmine käib samade reeglite järgi nagu käib kogu ülejäänud mängus kaardipakist kaartide võtmine. Tapetud kaardid lähevad eraldi kuhja. Tapetud kaardid asetatakse kuhja tagurpidi – ehk siis kaardi väärtust näitav pool jääb allapoole.

Mängu kõige esimese käigu teeb mängija, kelle käes on kõige madalam trump. Kaart käiakse mängijale, kes asub avakäigu teinud mängijast vasakul. Mängukord liigub alati päripäeva. Kui avakäigu tegija (ründaja) võidab, jääb kaitsja oma käigust ilma ning järgmisena ründab mängija, kes asub praegusest kaitsjast vasakul. Kui aga rünnak ebaõnnestub, saab kaitsjast järgmine ründaja. Vaatame rünnakut ja kaitsmist nüüd ka lähemalt.

Ründaja alustab käimist, asetades ühe mängukaardi pilt ülespoole temast vasakul oleva kaitsja ette. On olemas kaks turaka versiooni – ühel juhul tuleb kaitsjal talle käidud kaardile vastu hakata või see siis üles võtta. Teise versiooni puhul (mida kasutatakse harvem) võib mängija ka talle käidud kaardi edasi saata. Edasi saatmiseks tuleb käia välja sama väärtusega kaart ning sel juhul liigub kaitsja kord ühe võrra vasakule ning tal tuleb nüüd juba mitmele kaardile vastu hakata. Edasi saatmise puhul on veel üks reegel – selleks, et mängija kaarte edasi saata saaks, ei tohi ta olla talle käidud kaarte juba rünnanud.
Näide: ründaja käib välja risti kuue. Kaitsja käib ruutu kuue, saates nii kaardid temast vasakul pool olevale mängijale. Temast vasakul pool olev mängija peab nüüd hakkama vastu nii ruutu kuuele kui ka risti kuuele. Uus kaitsja võib ka käia veel ühe kuue, saates kaardid nii veel omakorda edasi temast vasakul olevale mängijale.
Näide 2: ründaja käib välja risti kuue. Kuigi kaitsjal on käes üks kuus ja ta saaks selle edasi saata, otsustab ta sellest hoolimata tappa kaardi risti seitsmega. Kui nüüd kaitsjale keegi kaarte juurde käib, ei saa ta enam kaarte edasi saata.

Kaardimängus on kõige madalama väärtusega kaardiks kuus ning kõige tugevamaks kaardiks on äss. Trump on alati teistest mastidest tugevam. Näiteks trump kuus on tugevam kui mitte trumbist äss.

Jätame oma õpetuse selle koha pealt pooleli. Järgmises postituses tuleb juttu kaitsmisest ning mängu lõpetamisest ja võitmisest. Kui te uut postitust ära oodata ei jõua ja tahate juba varem seda toredat mängu mängima õppida, siis rääkige mõne oma eestlasest või venelasest sõbraga. Suure tõenäosusega ta oskab seda ning võib seda mängu ka sulle õpetada 🙂 Tegemist on üldse ühe hea sotsiaalse mänguga, mille ajal saab mõnusasti oma kaaslastega juttu ajada.

Kaardimäng