Pikkade traditsioonidega laulupeole ka venekeelsed laulud?

Laulupidu on ehk eestlastele kõige südamelähedasem ja tähendusrikkam traditsioon. Iga viie aasta järel peetakse vaheldumisi suvel maha kas suur noorte laulu- ja tantsupidu või üldlaulu- ja tantsupidu. Kõige esimene üle eestiline laulupidu leidis aset 1869. aastal Tartus. Enne suurte üldlaulupidude traditsiooni toimusid aga juba väiksemad ühised ühislaulmiste laulupäevad, seega koos laulmise traditsioon on tegelikult veel vanem, kui üldlaulupidude traditsioon. Kogu see ajaloo tunnetamine ja emotsionaalsus, millega eestlased laulupidude traditsiooni suhtuvad, muudav neid aga ka selle suhtes kaitsvaks.

Nüüd 2017ndal aastal, kui suvel on ees ootamas kaheteistkümnes noorte laulu- ja tantsupidu ning aastal 2019 toimub kahekümne seitsmes üldlaulupidu, on ühiskonnas tõusnud teemaks vene keelsete laulude lisamine laulupeo kavasse. Ja see idee tekitab erinevaid emotsioone eesti ja vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste seas.

Mõni neutraalsem arvamus leiab,  et venekeelse laulu laulupeo kavasse lisamine midagi halba ei teeks kuna tegelikult on võõrkeelseid laule ka varem laulupeo repertuaaris esitatud. Kahetuhande üheksanda aasta laulupeol näiteks esitati Wagneri ja Verdi loomingut, samamoodi nagu kahetuhande neljanda aasta laulupeol oli kavas Šostakovitši teos.

Eestis elav vene keelt emakeelena kõnelev elanikkond on pigem toetaval positsioonil, leides, et kuna Eestis on arvestav hulk vene keelseid inimesi, siis võiks mõni venekeelne laul laulupeol kõne alla tulla küll. Ühtlasi arvatakse, et selline muutus võiks praegu pigem eesti rahvuse peo muuta kogu Eesti peoks, kus ka vene keelt emakeelena kõnelev elanikkond osaleda tahaks. Ning see, kui nii vene kui eesti keelt emakeelena kõnelev elanikkond laulupeol tunneksid ühtekuuluvustunnet, oleks see palju parem lõimumistaktika kui ükski teine. Ja seda vaid laulupeo pealtvaatajate seisukohast, ilmselt oleks veel mõjusam kogemus vene kooridele, kes kogu laulupeo kava selgeks õpivad ning teiste kooridega laulukaare all ühiselt laulavad, ilmselt tähendaks nendegi jaoks palju, kui nad ka enda emakeeles laulda saaks ning ilmselt see tõstaks laulupeol osalemise huvi vene kooride seas. Samas leitakse ka ,et venekeelsed laulud ei peaks olema kohustuseks, vaid laulupeo kava peaks jääma kunstilise juhi otsuseks küll aga peetakse oluliseks, et vene koorid laulupeol osaleksid. Ühte või teisipidi vastastikune lugupidamine ja teineteisega arvestamine oleks kõige kergem ja odavam lõimumise tehnika.

Teisest küljest leidub aga küll ja küll konservatiivselt mõtlevaid eestlasi, kes ei leia võimalust, et vene keelne laul võiks kõlada laulupeol ilma, et see laulupeo tähendust nende jaoks ära rikuks. Võib- olla suhtutakse sellesse aga liiga kaitsvalt ning emotsionaalselt.

Olgu, kuidas on, ilmselt lähiaastate laulupidudel vene keelsed laulud kõlama ei saa. Ja alati leidub inimesi, kes suhtuvad kõike, mis on uus, negatiivselt. Küll aga oleks sellest muudatusest palju, mida võita.