Lühidalt Venemaa kultuurist

Venemaa on suur riik mitte ainult riigi pindala poolest, kuigi pindala poolest on ta ju tõesti väga-väga suur. Aga suur on Venemaa ka oma kultuuripärandi poolest. Väga paljud vene heliloojad ja kirjanikud on tuntud üle maailma ja nende teosed on loomulik osa eeskujulikust kooliharidusest ja kes siis ei oleks kuulnud vene balletist…

19ndal sajandi vene heliloomingut iseloomustab kahe leeri vastasseis. Üheks oli Võimas Rühm, kelle eesmärgiks oli vene rahvuskultuuri (usklike ja rahvuslike elementide) lisamine oma loomingule ja selliselt selle levitamine. Sellist suunda vedas M. Glinka koos Võimsa Rühma liikmete M. Balakirev, A. Borodin, C. Cui, N. Rimsky-Korsakov ja M. Mussorgsky. Teise suuna eestvedajaks olid A. ja N. Rubinsteinide poolt juhitud Vene Muusikaühingu, kes olid akadeemilisema loomingu pooldajad, mida sel ajal ka konservatooriumites õpetati.

Rimsky-Korsakov

Hilisem romantilise ajastu helilooja ja ühtlasi üks kuulsamaid vene heliloojaid P.I.Tšaikovski viis vene heliloomingu laia maailma. Tema algatatud heliloomingu traditsiooni 20ndal sajandil jätkas paljude nimede seas S. Rachmaninov. Venemaa konservatooriumitest on välja kasvanud mitmed kuulsad solistid nagu viiuldaja L. Kogan, pianist E. Gilels, vokalist A. Netrebko ja väga paljud mitmed teised.

20ndal sajandil tõid vene balletile kuulsust balletitantsijad A. Pavlova ja V. Nijinsky ning S. Diaghilevi rajatud balletikompanii Ballets Russes, kelle välisreisid mõjutasid oluliselt balleti arengut kogu maailmas. Nõukogude ballett säilitas 19nda sajandi traditsioonid ning Nõukogude koreograafia koolid õpetasid välja mitmed hiljem rahvusvaheliselt kuulsaks saanud baleriinid nagu G.Ulanova, R. Nureyev ja paljud teised. Moskva Suure Teatri ballett ja Peterburi Maria teatri ballett on kuulsad tänapäevani.

Lisaks kaunite klassikaliste kunstide harrastamisele ja populaarsusele on Venemaal populaarsed siiski ka teised kultuurisuunad. Näiteks populaarsemate rokkmuusika bändide hulka kuuluvad DDT, Korol i Shut ja Nautilus Pompilius. Populaarsemate popmuusika bändide hulka aga näiteks Vitas, t.A.T.u ja Nu Virgos.

Venemaa kirjandus sai hoo sisse 18ndal sajandil M. Lomonosovi ja D. Fonvicini tööde poolt. 19nda sajandi alguseks aga oli tekkinud kaasaegne rahvuslik traditsioon, mis tõi laiema avalikkuseni mõned vene ajaloo suurematest kirjanikest. Seda ajastut teatakse ka vene luule kuldse ajastuna. Sellele ajastule pani alguse A. Puškin, kes on vaieldamatult rahvusvaheliselt üks kuulsamaid vene kirjanikke, kede peetakse kaasaegse vene kirjanduskeele rajajaks ja Venemaa Shakespeariks. Sellele ajastule andsid sära veel M. Lermontovi ja N. Nekrasovi luuletused; A. Chekhovi ja A. Ostrovsky näidendid ning N. Gogoli ja I. Turgenevi proosatööd. Leo Tolstoy ja Fyodor Dostoyevsky on vaieldamatult läbi aegade ühed parimatest kirjanikest ja seda ka kirjanduskriitikute hinnangul.

1880ndateks oli vene kirjanduse kuldne ajastu läbi saanud ja oli aeg lühilugude ja luuletuste jaoks. Järhnevat ajastut hakati kutsuma hõbedaseks ajastuks vene kirjanduses ja varem au sees olnud realism asendus sümbolismiga. Selle ajastu tuntumateks nimedeks on näiteks M. Gorky, V. Bryusov ja A. Akhmatova.

Venemaa filosoofia lõi õitsele 19ndal sajandil, kui tekkis vastuseis Lääne poliitika ja majandusmudelite pooldajate ning nende vastaste vahel, kes arvasid, et Venemaad tuleks arendada kui ainulaadset tsivilisatsiooni. Eurasianismi algatajateks on K. Leontiev ja N. Danilevsky. Venemaa filosoofe iseloomustas tugev side kirjandusega ja huvi loomingu, ühiskonna, poliitika ja natsionalismi vastu. Samuti kommunism ja religioosne filosoofia. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi alguse kuulsamad filosoofid on S. Bulgakov ja V. Solovyev.

1917nda aasta revolutsiooni järel lahkusid paljud silmapaistvad kirjanikud ja filosoofid riigist. Samal ajal aga ühinesid uue generatsiooni andekad autorid, et luua omapärane töölisklassi kultuur. 1930ndatel muutus muu poliitikaga ühes taktis ka kirjanike tsensuur tugevamaks. Piirangud muutusid taas leebemaks 1950ndatel ja 60-70ndatel muutusid kirjanikud üha julgemaks ametliku juhendite eiramisel. Nõukogude perioodi silmapaistvamateks kirjanikeks on M. Bulgakov, M. Sholokhov ja paljud teised.