Blogi

Eesti ja Venemaa kasiino-kultuur

Venemaal keelati umbes kümme aastat tagasi suur hulk kasiinosid ära. Selle tulemusena hakkasid osad Venemaa kasiinofirmad Eestisse kolima. Kõige suurem tung tekkis Narva järele, sest see on Venemaa piiri ääres ning peaaegu kõik Narva elanikud on venelased. Täpsemalt on see protsent peaaegu 90 ligi. Seega saaksid uusi kasiinosid kasutada nii Narva elanikud kui ka piiri ääres elavad inimesed. Samuti meelitaks see kohale St. Peterburi inimesi, mis sest, et vahemaa nende kahe linna vahel on 150 km. Kasiino turism on täiesti omaette ja arvestatava suurusega turismi liik. Inimesed käivad reisil eesmärgiga oma igapäeva elule vaheldust pakkuda, lõõgastuda ning lõbutseda. Ja ka kasiinod pakuvad seda sama. Istudes mänguautomaadi taha saab hetkeks kõik muu ära unustada. Mänguautomaatide ehk slottide valik kasiinodes on väga mitmekesine ning kõik leiavad endale sobiva. Kuid muidugi tuleb seda teha mõistuse piires. Kui mänguautomaadile raha liiga palju ära anda, ei pruugi järgmistel päevadel tuju ja meeleolu enam nii hea olla. Mängida tuleb vastutustundlikult, tuleb arvestada, et võitmise asemel võib ka raha kaotada. Mõistusega mängides jääb kasiino külastamine ka järgmistel päevadel toredaks mälestuseks.

Kasiinodest rääkides võib välja tuua ka suhteliselt ootamatu uudise Venemaalt. Nimelt, kui aastal 2009 hakati Venemaa suurtes linnades kasiinosid kinni panema ning hasartmänge sai mängida peamiselt piiriäärsetel aladel ning väikese asutusega piirkondades, kuhu on suurematest linnadest raske kohale tulla, avati sel aastal Sotšis uus kasiino. Tegemist on lausa globaalsete mõõtmetega lõbustuskompleksiga, mis on mõeldud Las Vegase kasiinodele konkurentsi pakkuma. Kasiino elamusele lisavad glamuuri juurde ka restoranid, kabaree teater ja poed. Üheks põhjuseks, miks otsustati Sotšis mänguautomaatide saal avada, on turismi oluline suurenemine selles piirkonnas. Kuigi Sotši on väga populaarne külastuspiirkond ning on ühtlasi ka üks parimaid puhkepiirkondi Venemaal, tabab Sotšit hooaja välisel ajal suur sissetuleku langus. Kasiinosid nähakse kui lahendust sellele probleemile. Ning kindlasti aitab see ka piirkonnale lisaväärtust anda ning suurendada turismi teel sisse toodava raha hulka.

kasiino

Ka eestlastele meeldib Sotšis puhkamas käia. Kaardil asub see põhimõtteliselt samal laiuskraadil, mis Vahemere põhjarannikule jäävad piirkonnadki ning seega on ka seal oluliselt soojem kui Eestis. Ning muidugi on Sotši Musta mere ääres, kus on mõnusalt soe vesi.

Seega on venelastel põhjust Eestit külastada, kust leiab lisaks kasiinodele kindlasti ka muid vaatamisväärsusi. Ning samuti saavad eestlased kasutada võimalust Sotšit külastades lisaks Musta mere ääres päikest võtmisele ja ujumisele ka sealseid kasiinosid proovida. Kuigi kasiinod on oma olemuselt kõik ühesugused – kõik need sisaldavad mänguautomaate, võimalust pokkerit, ruletti ja teisi mänge mängida – on kasiino sisene õhkkond igas riigis erinev. Igal riigil on omad eripärad, mis muudavad kasiinos käimise omaette kogemuseks. 

Loe rohkem kasiinost siin: https://casinoonline.casino/et

Eesti-Venemaa võrkpalli võistlus

Eesti võrkpalli koondise mehed pidid astuma 2018. FIVB võrkpalli meeste maailmameistrite võistluse finaalis astuma vastu Venemaa meeskonnale. Kui Eesti oleks mängu võitnud, oleks Eesti teinud FIVB võrkpalli maailmaliiga debüüdi.

Balti meeskond tegi oma viimased ettevalmistused sõbraliku matšiga Hispaania vastu. Eestlased võitsid hispaanlasi reedel kolm-null ja laupäeval kolm-üks.

Meeskond oli jagatud kahte gruppi. Teine üksus mängis veel ühe matši Hispaania vastu. Eesti lõpetas selle mänguga oma ettevalmistused Venemaa vastu mängimiseks. Venemaa ei ole kohe kindlasti mitte kerge vastane, sest tegemist on 2012. aasta Londoni olümpiamängude võtjaga võrkpallis. Kuigi Venemaa näol on tegemist peaaegu võitmatu vastasega, ei lasknud eestlased ennast sellest teadmisest siiski heidutada.

Eesti võrkpalli koondise treener Gheorghe Cretu ütles peale Hispaania mängu, et ta oli meeskonna mänguga väga rahul. Oli küll nüansse, mille puhul oleks pidanud veidi kannatlikum olema ning see oleks omakorda andnud ehk parema lõpptulemuse, kuid üleüldiselt näitas meeskond välja tohutut kogemuste pagasit. Tegu oli ikkagi väga tugevate vastastega. Treener oli rahul nii meeskonna tehnilise kui ka füüsilise seisundiga. Kõige olulisemaks pidas ta selle kõige säilitamist.

Eesti mängib D grupis koos Ungari, Kosovo, Montenegro, Rumeenia ja Venemaaga. Grupi võitja kvalifitseerub kohe maailmameistrivõistlusteks, teisele kohale jäänud võistlejad peavad aga jätkama võitlemist maailmameistrivõistluste koha nimel.

Eesti koondise kapten Kert Toobal ütles, et nende eesmärgiks sellel koduturniiril on saavutada vähemalt teine koht. Kuidas aga läks eestlastel mängus Venemaa vastu?

Eesti ja Venemaa mäng leidis aset 28. mail. Venemaa võitis Eestit 3-1 ja sai endale koha FIVB 2018. aasta meeste maailmameistrivõistlustele. Venelased mängisid väga agressiivselt, võites viie päevaga 5 mängu. Nende maailma liiga eelne turniir osutus väga edukaks. Eestlastel oli oma fännide ees küll rohkem lisaenergiat, kuid sellest siiski nii tugevale vastasele vastu hakkamiseks ei piisanud.

Vene meeskonna sõnul oli nende eeliseks see, et neil oli võrdsel arvul tugevaid mängijaid. Nad olid küll mängu alguses liiga pinges, Eestil olid suurepärased servid ja suur toetus fännidelt. Teise seti lõpp oli matši lõpptulemust arvestades väga oluline ning kolmandas ja neljandas setis said mängijad juba ennast vabamalt tunda.

Kuid Venemaa koondise diagonaalründajal jätkus ka positiivseid sõnu Eesti meeskonna kohta. Ta ütles, et eestlased mängisid väga tublisti ning et nad suudavad kõigi vastu mängida. Nad olidki oodanud, et tegu on tugeva meeskonnaga, sest meeskonnas on mitmeid mehi, kes on varasemalt kõrgetasemelistel võistlustel osalenud. Lisaks tunnistas Vene koondise mängija, et nad olid tutvunud eestlaste mänguviisiga ka video vahendusel.

Kuid ka eestlastel on veel võimalik koos Venemaaga maailmameistrivõistlustel osaleda. Kuid selleks peavad Eesti koondise mehed saama võidu valiksarja kolmandas ringis, mis leiab aset suvel.

Pikkade traditsioonidega laulupeole ka venekeelsed laulud?

Laulupidu on ehk eestlastele kõige südamelähedasem ja tähendusrikkam traditsioon. Iga viie aasta järel peetakse vaheldumisi suvel maha kas suur noorte laulu- ja tantsupidu või üldlaulu- ja tantsupidu. Kõige esimene üle eestiline laulupidu leidis aset 1869. aastal Tartus. Enne suurte üldlaulupidude traditsiooni toimusid aga juba väiksemad ühised ühislaulmiste laulupäevad, seega koos laulmise traditsioon on tegelikult veel vanem, kui üldlaulupidude traditsioon. Kogu see ajaloo tunnetamine ja emotsionaalsus, millega eestlased laulupidude traditsiooni suhtuvad, muudav neid aga ka selle suhtes kaitsvaks.

Nüüd 2017ndal aastal, kui suvel on ees ootamas kaheteistkümnes noorte laulu- ja tantsupidu ning aastal 2019 toimub kahekümne seitsmes üldlaulupidu, on ühiskonnas tõusnud teemaks vene keelsete laulude lisamine laulupeo kavasse. Ja see idee tekitab erinevaid emotsioone eesti ja vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste seas.

Mõni neutraalsem arvamus leiab,  et venekeelse laulu laulupeo kavasse lisamine midagi halba ei teeks kuna tegelikult on võõrkeelseid laule ka varem laulupeo repertuaaris esitatud. Kahetuhande üheksanda aasta laulupeol näiteks esitati Wagneri ja Verdi loomingut, samamoodi nagu kahetuhande neljanda aasta laulupeol oli kavas Šostakovitši teos.

Eestis elav vene keelt emakeelena kõnelev elanikkond on pigem toetaval positsioonil, leides, et kuna Eestis on arvestav hulk vene keelseid inimesi, siis võiks mõni venekeelne laul laulupeol kõne alla tulla küll. Ühtlasi arvatakse, et selline muutus võiks praegu pigem eesti rahvuse peo muuta kogu Eesti peoks, kus ka vene keelt emakeelena kõnelev elanikkond osaleda tahaks. Ning see, kui nii vene kui eesti keelt emakeelena kõnelev elanikkond laulupeol tunneksid ühtekuuluvustunnet, oleks see palju parem lõimumistaktika kui ükski teine. Ja seda vaid laulupeo pealtvaatajate seisukohast, ilmselt oleks veel mõjusam kogemus vene kooridele, kes kogu laulupeo kava selgeks õpivad ning teiste kooridega laulukaare all ühiselt laulavad, ilmselt tähendaks nendegi jaoks palju, kui nad ka enda emakeeles laulda saaks ning ilmselt see tõstaks laulupeol osalemise huvi vene kooride seas. Samas leitakse ka ,et venekeelsed laulud ei peaks olema kohustuseks, vaid laulupeo kava peaks jääma kunstilise juhi otsuseks küll aga peetakse oluliseks, et vene koorid laulupeol osaleksid. Ühte või teisipidi vastastikune lugupidamine ja teineteisega arvestamine oleks kõige kergem ja odavam lõimumise tehnika.

Teisest küljest leidub aga küll ja küll konservatiivselt mõtlevaid eestlasi, kes ei leia võimalust, et vene keelne laul võiks kõlada laulupeol ilma, et see laulupeo tähendust nende jaoks ära rikuks. Võib- olla suhtutakse sellesse aga liiga kaitsvalt ning emotsionaalselt.

Olgu, kuidas on, ilmselt lähiaastate laulupidudel vene keelsed laulud kõlama ei saa. Ja alati leidub inimesi, kes suhtuvad kõike, mis on uus, negatiivselt. Küll aga oleks sellest muudatusest palju, mida võita.

Vene vanausulised Eestis

Vene vanausulised EestisAlgselt venelaste Eesti – Vene vana õigeusu siin elanud alates XII-XIII sajandil. Esimene vanausuliste Venemaal ilmunud Lõuna-Eestis (Liivimaa) lõpus XVII sajandil. Alguses XVIII sajandi klooster asutati Ryapinsky fedoseevtsy. Asutaja Fedoseevskaya nõusolekuta Theodosius Vasiliev kloostri elanud, kuid ta oli maetud kalmistule vanausuliste Ryapinskoy mõisas. Klooster õitses kuni aastani 1718 abt Konstantin Fjodorov jooksnud novoobryadtsev ja varsti kloostri vale denonsseerimise põhjustas väejuhatus. Mitmed vanausuliste arreteeriti ja 1722 ryapinskie kloostreid hävitati täielikult. Mõned ellujäänud vanausulised elama külas Black (Mustjõe) mitte kaugel Narvas. Enamik elama raskustele vaatamata ja Dorpat (Tartu).

Kui XVIII sajandil hakkas ehitamist puidust vanausuliste palvela. On teada, et avamine kabeli Kükita 1740. Autor alguses XIX sajandil oli jumalateenistuse maja linnades Reval ja Dorpat, külades: Kazapeli (Kasepää), Red Mountain (Kallaste) küla Black (Mustvee), Crow (Varnja), vaod (Piirisaare) ja Kolka (Kolkja). Lõuna-Eestis (Liivimaa) vanausuliste elasid kompaktselt arv umbes 3000 inimest 19 küla mööda Peipsi Tartu maakonnas mõisad: Flemingsgof (Laius-Tähkvere), Votikfer (Võtikvere), Cocora (Kokora), Alatskivi (Alatskivi), Kavastu ( Kavastu), Custer (Kastre) ja Aya (Ahja). In Dorpat sel perioodil oli umbes 150 konservatiivid.

Põhja-Eestis (st provintsis Eesti – GP), et keset XIX sajandi sekti vanausuliste elanikkonnast oli koondunud kahte peamist keskust: Loode– Revel ja Kirde– põhjarannikul Peipsi (Olešnice, est Alajõe), samuti külade lähedal Narva -. Chornaja (Mustjõe) ja kõrva (Uhha). Alates 1827-1857 elanikest vanausulised Eestis vähenenud 208-27 inimest. Tallinn (Revel) kogukond on vähenenud peaaegu 6 korda võrreldes aasta 1811, kuid siiski enne algust 1870. Tallinn oli kalmistu palved ja seegi. 1880-ndatel. Vanausulised ilmusid läheduses Narva Kreenholmi mis on seotud arengu kergetööstus valdkonnas. On Yoalskoy tehases üheksateistkümnenda sajandi lõpus, kui palju tööd-vanausuliste jõudis 91. kaduva Eesti sekti vanausuliste kuni sajandi lõpuni rahvastiku järk-järgult mõjuma vanausulised, kes tulid mujalt.

Ajal valitsemisaeg Nikolai I Balti provintside laiendas ka repressiivse valitsuse poliitika vastu vanausuliste elanikkonnast, kuid palju vähemal määral kui interjööri Vene provintsides. Alates 1820. viidi läbi range ilm rahvaloenduse vanausulised on keelatud ehitada uus kabelid, suletud vana. Tallinnas on jätkuvalt palvemaja kalmistul, kuid see oli rangelt keelatud omistaks sellele uusi liikmeid. In Prichudye peaaegu kõik külaelanikud kummardama majad olid suletud, välja arvatud kabeli Kazepyae. Osa vanausuliste treenerid segatud Crossed õigeusu agitatsioon kasuks vanausulised, või kriitika ortodoksia on leitud õigeusu kloostrit või saata Wesenberg (Rakvere, Eesti). Võttes ei sisendama usku Prichudye vanausuliste Nikoni valitsuse algusest 1840. aastal püüdis kehtestada edinoverie. Aastal 1848, ühisusu kabel avati küla Black (Mustvee) suletud kabeli hoone valgustatud kiriku juures 1849. aastal. See ka konfiskeeritud vara viidi vanausuliste jumalateenistuse maja Kükita ja Mustvee. Pärast surma Nikolai I positsiooni konservatiivide on mõnevõrra paranenud, kuid nad teenivad majad olid pooleldi juriidilist staatust. Aastal 1860, vanausulised, ära vabamalt valitsuse poliitika, ise hakati ehitama uut jumalateenistuse maja, kuid ainult 1883 asutused ametlikult lubatud ehitada ja remontida neid, kuid teatud piirangutega. Selle aja jooksul uuendatud jumalateenistuse maja Tartu, Kallaste, Kazepyae, Rayushah ja Kükita. Vanausulised mentorid või spetsiaalselt valitud isikute ühenduse pidi läbi Juhtme sündidest, mis olid eelnevalt juhivad valla või politseid. Nad on kinnitatud spetsiaalsed tihendid nimed vanausuliste ühiskondades.

Areng kapitalistlike on jätnud oma jälje elu Eesti vanausulised. Paljud neist töötasid tööstusettevõtete linnades. Aasta lõpuks XIX sajandi väikeses kogukonnas Tallinna täiendatakse peamiselt sisserändajate konservatiivid. Vastavalt Ülevenemaalise rahvaloenduse 1897 nad kuulutasid end vanausuliste 46. Kiiremini sel perioodil kasvas Tartu vanausuliste elanikkonnast – 438 inimest, mis on tingitud sissevoolu konservatiivid linna rannakülades Prichudye.

Eestimaa Vene Muuseumi

Vene muuseumi Eesti29. aprill 1931 Pikal tänaval näitus avati Suurgildi hoone, mis räägib Vene kultuur Eestis. Näitus on koostatud kolm kuud. Pea oli näituste AA Bulatov esimees näituse komitee – E. Hildebrand, kes tol ajal oli esimees ”Liidu Vene Haridus- ja Heategevusliku Liit Eestis.” Avamisel osalesid esindaja riigipea – kolonel Jacobson, piiskop Koopad – John. Hiljem külastas pea Eesti Vabariik – Konstantin Päts. Mugavuse mõttes on näitus jaotatud sektsioonideks. Esimene osakond oli esindatud maal, joonistus ja arhitektuur. Oli kogude teoseid vene ja tööd kohalike kunstnike A. Kulkova, G. Egorovi, A. Obolyaninov, A. Kalashnikov Kaygorodova A., B. Otenberga, Geftlera F. H. Root, B. Aleksejeva, G . Circle B. Queen, Grinyova A., B. Parkhomenko, Gershelman K., S. Slastnikova. Fotosid esitleti maja arhitektid AI Vladovsky ja AA Podchekaeva. Kirik-arheoloogia osakonna esitati ikoonid ja kiriku riistad, raamatud, käsikirjad, arheoloogiakogud, müntide ja tihendid, maalid, joonistused, fotode ja portselan. Kunst ja käsitöö osakonna kõige säravamaid ja elegantne osutunud pits osakond, esitades pitsitegemise alalangan. Pits, kalapüük, mis toodi Vene küla Eestis, instruktorid Liidu (mis tähendab ”Liidu Vene Haridus- ja Heategevusühingute Eesti). Seal on rohkem heegeldada. Osakonna esindas Venemaa sisemine riided ja esemed. Kõige silmapaistvam on kogumise ja Pimen Safronova’le TV Stackelberg. Teater osakonna esitleti plakatid, lavakujunduse ja kostüümid, albumeid ja postkaardid linna teatrid ja stuudiod. Vähem maaelu harrastusteatrite näidati. Koolis osakond, lisaks neile üldist statistikat, oli võimalik näha, kuidas õpikutes ning õpilaste tööd. Seal oli aga alushariduse osakonna, kes rääkis kultuuriseltside tegevust. Ei ole unustatud ja spordiorganisatsioone. Osakonnas esitati materjalide spordiorganisatsioonide ”Vityaz”, ”Venemaa”, ”HSML” ja ”Svjatogor”. Osakonna väljaanded ja perioodika esindas ajalehed, ajakirjad ja raamatud ilmus eesti keeles vene keeles. Erilist huvi on osakond, kus andmed Vene riigi elanikkonnast olid esindatud. Vastavalt 1922. aasta rahvaloenduse elanikkonnast Eesti territooriumi 92.000 Vene, mis oli 8,2%. Ligikaudu 40% vene elavad Pechersk piirkonnas, umbes 26% – on raskustele vaatamata ja Prinarove. Suuremates linnades Vene Eestis elava Reval (Tallinn) – umbes 7500, St. George’i (Tartu) – 2600 inimest Narva – umbes 6000 inimest. Oli ka esitatakse andmed kirjaoskuse tase ja haridus, samuti suurus ja kvaliteet maa osaluse ja osaluse Vene leiutisi patenteerinud Eestis. Näitus töö eest kuus ja oli suur edu. ”Esimene Vene näitus ei tohiks olla viimane. See vorm riiklike – kultuuri tuvastamine ennast tõestanud ”, – ütles esimees näituse komitee E. Hildebrand. Plaanid korraldajate oli luua püsiv lahutamatu ekpozitsii. Sellepärast sündis idee luua muuseumi Vene kultuur Eestis. Näituse olid adresseeritud juht Vabariigi Valitsuse Eesti K. Päts palutakse rahastada loomine säilitamine tuleviku muuseumi vene kultuuri. Kuid idee ei saaks rakendada selle aja jooksul.

1975/1976 aastal.

Ministrite Nõukogu Eesti NSV ja Kultuuriministeeriumi arutatud luua muuseum iidse kultuuri. See oli kavas korraldada näitusi kiriku riistad ja ikoonid, keldris Aleksander Nevski katedraal. Samuti ei toimu. Kuid ajaloos Vene uuringud Eestis jätkus. See kajastus ka mitu väikest reisimine näitused.

1989 veebruaris.

”Vene Kultuuriselts” koos Rahvusraamatukogus ja kogujad Club, mis toimus näitus ”Vene kultuurielu Eestis 1920 – 1940 aastat.”

1989 augustis.

Kogujad Club toimunud näitusel ”Vene perioodika Eesti läbi aasta.”

1991. (Suurima näitusel.)

Algatusel Ajaloomuuseumis 10. aprill 1991 aastal ”Orlovskilt loss” on Maarjamäe oli teine suur näitus ”Vene kultuur Eestis”. Osalemine näituse ettevalmistamise: Muuseum N. Forest ametnik, kunstnik T. Vares. Osalesime valmistada eri väljapanekuid: ajaloo muuseumi töötajad – Tamla T., V. Kuldne E. Peets, H. Tallo V. Niydu, B. Klaas, Ryapp W. L. Petina (Rahvusraamatukogu), R. Kruus, A. Dormidontov, Panteleev, Yu Maltsev ja teisi isikuid. eskponaty neid on kasutatud ajalooliselt Inimesed ja Tallinna Linnamuuseum, Rahvusraamatukogu ja erakogudes materjale. Teave toetuse tehti ”Society Slaavi Kultuuride Tallinnas” eestvedamisel Ööbik. ”Sotsiaalne Life”, ”õigeusk”, ”vanausulised”, ”Kalandus” – põhiosast näituse. See on ulatuslik ekspositsioon pühendatud 100 – aastapäeva Pühtitsa Eeldus kloostris, mis räägib mitte ainult ajalugu kloostri, kuid andis ka ülevaate ajaloost õigeusk Eestis. Põhilised materjalid muuseumi ja arhiivi kloostri anti ema Barbara. Näitus räägib elust ja tööst kloostri nunnad. ”Töö on palve,” ja nunnad, kes panevad kuulekus, töö väsimatult. Seal näidati nende toode: mitra, surilina tikitud zolotoshveykami klooster. Samuti show korrusel oli palju fotosid, religioosseid väljaandeid, mis on tuttav ajaloost klooster. Väga huvitav oli pühendatud näitus rahvariideid, eriti sobib. Näitusel esitasid Tartu Etnograafiamuuseumis ja annetatud üksikisikud. See kujutab endast suurt arvu perioodika vene: ”Revel uudised” ”Breaking News”, ”Elu”, ”Vene kõne”, ”News of the Day”, ”Tund”. Nagu ka raamatut Ivan Bunin ja ”Bells katedraal, tunded” Igor Northerner. Erilist huvi oli Vene tõlked Johan Liiva ja Gustav Suitsu. Eraldi ekspositsioon esitati kooli ja pere albumitest, õnnitluse aadresse, vanad plaadid ja fotod stseene kutse-ja amatöör etendused. Kõik see näitab, kuidas aktiivne oli elu Eestis vene ja kuidas on lahutamatud üksteisest vene kultuuri ja eesti rahva. Näitus on suletud 20. jaanuar 1992. Pärast näituse jätkas aktiivset teadustööd, mis on seotud Vene kultuur Eestis. Sellel osalesid nii organisatsioonid ja üksikisikud. Tulemuseks oli rida monograafiaid ja valitud väljaandeid, mis andis esialgse ülevaate vene elavad Eestis. Ja hakkas ilmuma mitmed rändnäitused.

1991 juulis.

Ajal International Festival «Brids laulu» ( «Song Bridges”), ruumides ”vene House” oli näitus ”Vene ajalehe Eesti 1910-1991”.

1994. septembris.

Helsingis toimunud ühepäevasel näitusel ”Vene Eestis 1918 – 1940 aastat.” Näitus oli suur edu.

1995. veebruar.-aprill..

Näitus ”Vene Estonia” toimus ruumides Tallinna Linnaarhiiv.

1995. september-oktoober.

Narva Linnamuuseum tornis ”Pikk Herman” oli näitus ”Vene Eestis 1918 – 1940 aastat.” Näitus oli pühendatud 75. aastapäeva Tartu rahulepinguga. Aasta jooksul ekspositsioon oli eksponeeritud Moskva, Mustvee, Tampere.

1996 aprill-mai.

Ajal Tallinnas konverents ”Vene Baltikumis: integratsiooni ja multikultuurse ühiskonna”, näituse vene kirjanduse ja Eestis ilmunud.

1996 oktoobris.

Saksamaal oli näitus ”Vene Eestis 1918 – 1940 aastat.” Näitus oli suur edu. Samal ajal jätkasime jõupingutusi, et luua statsionaarne muuseumi:
1996 – Nikolai Nightingale,
1997 – Vene Research Center,
1997/1998 aastal – Sergei Ivanov. Katsed olid ebaõnnestunud tõttu rahalisi probleeme ja kitsas ring lavakujunduse ülesanded.

1997.

NN ”Muuseum Mihkel”, näitus Vene ikoonid, Nicholas Kormashovym valmis koos Museum of Foreign Art, mida võiks pidada viimistletud fragment tulevikus, ”Vene Muuseum”.

1999 novembris.

Fotonäitus ”Vene vaim Eesti pildid 1855 – 1940 aastat.” Näitus toimus ruumides sotsiaalse Nõmme kodus. Hiljem see valmis näitus Eesti parlamendis.

2000 septembris.

”Vene kultuurikeskus,” näitus ”Vene vaimu ja Eesti Raamatu”, kus esitati rohkem kui 60 Eestis ilmunud. Kõik esitles raamatut oli autoriõiguse allkirja.

2001.

Sergei Ivanov Stanislav Tšerepanovi loodud mittetulundusühing ”Vene Muuseum”. Tööd loomine muuseumi spetsialistid erinevates kultuurivaldkondades kutsuti, kes hiljem moodustasid Muuseum nõukogu. 2001. aasta mais Tallinna linn avas projekti rahastamiseks. Kronoloogia moodustamine ”Vene Muuseum”

veebruar 2001

Loomine mittetulundusühing ”Vene Muuseum”. Kutse ekspertide arendada kontseptsiooni muuseumi. Alustamine Muuseum nõukogu.

Märts 2001.

Ad ja võistlus positsiooni ”projekti koordinaator”.

Aprill 2001.

Valminud arengut muuseumi kontseptsioon ja kinnitamine põhiline tegevuskava arendamise projekti.

Maini 2001.

Tallinna linn avas rahastamise «Vene Muuseum».

Juunini 2001.

Lepingu sõlmimine jaoks ruumide rentimine asub Boulevard Eesti 7. tuba asub esimesel korrusel, näitusesaalides, kauplus – viiendal korrusel. Start hoone aluse kunsti väärtuste andmeid, välimus esimene eskponatov.

Oktoobril 2001.

Ettevalmistused teket Fondi programmi Vene kunsti ja kirillitsa raamatuid.

Detsembrist 2001.

Rakendamine esimene ülevõtmiste fondi Vene kunsti. Rakendamine esimene soetamine raamatu fondi.

Veebruaril 2002.

Muuseum on omandanud esimene erasektori arhiiv – ”arhiiv Tatiana Milyutina”. Muuseumi nõukogu võttis vastu otsuse ümberkorraldamist ruumides asub viiendal korrusel, ning valmistada neid ette näitusel.

Mai 2002.

Estonia pst 7, esimene näitus avati viiendal korrusel tuba valmis ”Vene Muuseum”. Koos kunstiteosed, mis kuuluvad muuseumi, see esitati materjalide erakogudest. Näitus on avatud kogu suve.

Oktoobril 2002.

Eesti Tolli oli deponeeritud ”Vene Muuseum” 25 ikoonid. Jõupingutuste kaudu muuseumi töötajate ikoonid taastati.

Jaanuarist 2003.

Näitusesaalides näituse ”Uus kaup”. Esimene ruum on pühendatud ajaloo koopad serva. Teises saalis, ikoonid ja maalid vene autorid.

2003

2003. aasta juulis saalis lossi Maaryamyagi (Eesti Ajaloomuuseum) avati näitus ikoonid. Näitusel esitleti ikoonid ajutine fond Vene Muuseum, ja need, mis olid juba meie kogus. Näitus on koostatud Andrei ja Orest Kormashovy. Kõik tulu piletimüügist läks kassast kunstimuuseum.

2004 mai

Piirkondades, Vene Muuseum, väljaspool Koidula 23, avatakse näitus ”Unustatud nimed. Petseris äärmise serva pesu. ” Näitus tutvustab igapäevaelu esemeid, mis kajastavad iseärasused elu neile, kes tegelevad tootmise pesu. Ja nagu pildil kirjutatud N.Kormashovym on Petseris piirkonnas. Näituse korraldas Nikolai ja Natalia Kormashovym Forest. Sissepääs on tasuta.

2004. mai

Samal ajal üks tuba hoone tänaval Koidula 23, Vene Muuseum toimunud näituse pits, ”pits fantaasia: sada aastat tagasi ja täna. Hermitage ”Granny aardekirst”. ” See näitus esitleti osa isiklik kollektsioon Alla Meos. Tema kollektsioon kantud ”Guinessi REKOD”. Näitusel saab kohtuda erinevate c pitsi tehnikat. Sissepääs on tasuta.

2005. aasta märtsis

2005. aasta märtsis käisid meil külas Mihhail Shvydkoi (kultuuriminister Venemaa). Selle visiidi oli valmis maalinäitus Ivan Sokolov. Avamisel osalesid tütar autor. Tööd I.Sokolova hoiule Vene Muuseum .Vystavka oli raamitud Kormashovym Nikolai ja Natalia Forest. Sissepääs on tasuta.

2005 mai

Vene Muuseum toimus maalinäitus Korobova Larisa. Larisa Korobov kunstnik Peipsi piirkonnas. Mõned tema teosed on omandanud muuseumi fondi. Näitus aitas korraldada esindajad loominguline meeskond ”omapärade”. Sissepääs on tasuta.

2005 mai

Vene Muuseum toimunud näituse tähelepanuväärne naiste kuldse käed – helmetöödel meistrid. Näitus on raamitud töö loominguline meeskond ”Pärnu”. Sissepääs on tasuta

2005 mai

Näitus pits O.Soosaar oli korraldatakse ühe kuu jooksul. Sissepääs on tasuta.

Võib 2005. aasta augusti

Koos tervise Vene Muuseum muuseumis toimunud näituse pits kogumikust Alla Meos. See näitus on jätk näitusele ”Granny aardekirst” 2004. Et kogumik pits suutsid täita rohkem inimesi, siis otsustati korraldada see ruumis Tervis muuseum. Kõik tulu piletimüügist läks kassast Tervis muuseum.

2005 märts-mai

Aastatel märtsist maini film muuseumi grupp töötas Läänemere riikides (Saksamaa, Läti, Leedu, Soome, Norra, Rootsi). Tulemuseks nende visiitide oli seeria ”Expedition Vene Muuseum” filme, mis on eetris Eesti Televisioonis.

Rahvusvaheline konverents ”Vene kultuuri Läänemere regioonis” toimus 2005. aasta juulis, pärast lõpetamist meie ekspeditsiooni. Projekti rahastab Euroopa fondi Phare.

2005 oktoober

Piirkondades Maaryamyagi loss (ajaloomuuseum Eesti) Vene Muuseum avati näitus ”Vene kunstnikud esimesel poolel kahekümnendal sajandil.” Näitus lisatud maalikunsti Vene Muuseum, samuti on hoiustatud vahendeid muudest muuseumid (Kumu kunstimuuseum. Eesti Panga muuseumis). Tuginedes esitatud teoste kataloogi ”Vene kunstnikud esimesel poolel kahekümnendal sajandil” ilmus. Näitus oli korraldatud Nicholas Kormashovym. Kataloog valmistati Orestes Kormashovym. Kõik tulu piletimüügist läks kassast ajaloomuuseum.

2006 juuli

Vene Muuseum koos Slaavi Haridus- ja Heategevusühingute ruumides Vene Kultuurikeskus (Boulevard meede 5), mälestusmärk näitus mälu Nicholas Ööbik ”kohtades, lapsepõlve” toimus.

2006 veebruar – 2008 detsembris.

Vene Muuseum töötas taastamise projekti vanausuliste ikonostaas Varna. Projekti elluviimiseks Vene Muuseum loonud taastamise töökoda. Töö toimub järelevalve all spetsialistide Muisuskaitseamet. Töö käigus ikoonide taastati, samuti kirjaliku uutega asendada need, mis olid eelnevalt varastatud kiriku Varna. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest, EAS (EL 224 987).